Mees metsast Eesti parimaks peakokaks
4. novembril 2024 juhtus midagi, mida ma ei oleks osanud oodata isegi kõige julgema mõttega: mind kuulutati Silverspooni ehk Hõbelusika auhinnagalal Eesti parimaks peakokaks.
See võit tundus täiesti ebareaalne. Ma olin Ugandi Restos lihtsalt vaikselt nokitsenud ja oma asja ajanud. Pidasin ennast sõna otseses mõttes mitte kellekski — meheks metsast. Galaõhtul vaatasin teisi nominente ja mõtlesin, et juba nende sekka jõudmine oleks midagi suurt. Kui lavalt minu nimi välja hõigati, oli esimene mõte lihtsalt: ulme.
PEAKOKK ÜKSI EI OLE KEEGI
Kuigi auhinnal on minu nimi, ei ole see ainult minu võit. Peakokk võib mõelda välja roogasid ja anda köögile suuna, kuid ilma tugeva meeskonnata ei sünni sellest midagi.
Kõik need tunnustused tulid tänu Ugandi meeskonnale. Olen kogu selle sõidu eest neile sügavalt tänulik — ja eriti Ugandi juhatajale Siim Kaldale, kes toetas taustal minu hullumeelseid mõtteid ning andis mulle võimaluse neid päriselt ellu viia. Üksinda ei ole ma keegi.
TIITLI ASEMEL TÖÖ
Ma ei ole kunagi osanud tiitleid taga ajada. Minu eesmärk ei ole kellelegi midagi tõestada, vaid teha oma tööd võimalikult hästi. Kui inimesed seda märkavad ja hindavad, on see muidugi suur asi, aga järgmisel päeval tuleb ikkagi kööki tagasi minna ning uuesti otsast alustada.
Minu jaoks on oluline külalislahkus, puhas maitse ja austus tooraine vastu. Hea toit ei pea olema keeruline ega moevoolude järgi seatud. Ta peab olema aus, tasakaalus ja selline, mille juurde tahaks tagasi tulla.
Siimuga koos poosetamas. Aitähh Siim
Foto - Martin Ahven
Sama tähtis kui toit on see, kuidas köögis inimestega töötatakse. Ma ei usu karjumisse ega hirmu abil juhtimisse. Köök vajab distsipliini, kuid see peab sündima lugupidamisest. Hea tulemus tuleb siis, kui inimesed mõistavad ja toetavad üksteist ning tahavad koos iga järgmise asja vähemalt sama hästi — või veel paremini — teha.
TAGANTJÄRELE VAADATES
See õhtu oli ühe pika teekonna ootamatu vahepeatus. Selle taga olid lapsepõlvest kaasa tulnud uudishimu, aastad erinevates köökides, 9 aastat Norras, lugematud katsetused ja ebaõnnestumised ning inimesed, kelle kõrval olen saanud õppida ja areneda.
Hõbelusika võit ei pannud mind tundma, et nüüd on midagi valmis. Pigem kinnitas see, et vaikselt oma asja ajades, uudishimu säilitades ja heade inimestega koos töötades võib juhtuda midagi täiesti uskumatut.
Mõnikord võib ka mees metsast lavale sattuda.
Ja muidugi Mega Ugandi meeskond!! Ilma Teieta ei oleks midagi juhtunud!
Foto - Martin Ahven
ALGALLIKAS
Selle Journali loo aluseks on Marion Lehese portreelugu „Hõbelusikaga pärjatud peakokk Silver Illak: tärne ma taga ei aja, teen süüa neile, kellele meeldib“, mis ilmus Kaubandus.ee-s 18. veebruaril 2025.
Algse artikli autor: Marion Lehes, Kaubandus.ee
Journali versioon: Silver Illaku märkmete ja algse intervjuu põhjal
