Maitserännak 444 aastat tagasi Külitse külapäeval

Külitse külapäevale jõudsin tänu ühele huvitavale juhusele. 

Kui vedasin laiali võidupüha tuld, oli Külitse meie viimane peatus. Seal küsiti, kas mul oleks huvi tulla külapäevale väikest maitserännakut tegema. Huvi oli.

444 AASTAT TAGASI

Kui minek lõpuks kokku lepitud sai, hakkasid peas rattad käima: mida ma seal pakuksin? Siis tuli mõte – mis oleks, kui mul oleks võimalik ajamasinaga rännata 444 aastat tagasi Eestisse? Mida suudaksin oma tänapäevaste teadmistega teha siis, kui mul oleks 444 aastat tagasi kuskil talus ning kohapeal leiduv tooraine ja töövahendid?

Päris juuksekarva lõhki ajades ei kasvanud kuslapuumarju tollal Eestis. Küll aga leidus siin igasuguseid teisi marju. Seega oleks sama mõtte saanud kohandada sellele, mis parasjagu metsast või aiast võtta oli. Tehnoloogiliselt oleksin need kaks rooga tõenäoliselt valmis saanud küll. Hakklihamasina asemel oleksin lihtsalt noale või kirvele korralikult valu andnud.

RÖSTITUD KAMA JA HAPUPIIM

Magusaks tegin röstitud kama ja hapupiima vahu, röstitud kamast krõbeda ning alla kuslapuumarjakastme. Lihtne, aga huvitav magus, kus tuttavad Eesti maitsed said natuke teistsuguse kuju.

HAPUHERNES JA SUITSUSAUNASINK

Soolaseks tegin hapuhernekrõbediku koos värske hernesalatiga. Vinegreti valmistasin suitsusaunasingist välja nõrutatud rasvast ning peale pudistasin needsamad krõbedad singitükid, mis rasva eraldamisest järele jäid. Kuivatatud herneid fermenteerisin viis päeva. Seejärel kasutasin leiva tegemisel nii fermentatsioonivedelikku kui ka herneid, mille purustasin umbes tangu suurusteks tükkideks. Suitsusaunasingi lasin läbi hakklihamasina ja kuumutasin madalal kuumusel, kuni rasv eraldus. Vadakut keetsin enne kasutamist nii kaua, kuni see muutus paksemaks ja kergelt beežiks. See aitas vedelikku rasvaga siduda ning lisas piimasuhkrust tulevat omapärast magusust. Lihaks kasutasin Mooska suitsusaunasinki, mis on minu silmis üks ägedamaid ja paremaid suitsusinke. Korralik suits, õige soolsus – nad teevad seal väga ägedat asja.

240 SOOLAST JA 380 MAGUSAT

Külitse külaplatsile jõudes arvasin alguses, et tuleb rahulik tiksumine. Aga võta näpust. Üsna kiiresti hakkas rahvas telgi ümber sagima, proovima ja jutustama. Kokku sai tehtud umbes 240 soolast ja 380 magusat ampsu. Jumal tänatud, et Jane kaasas oli – üksinda ei oleks ma sellist tempot kuidagi hoidnud. Hämmastav, kui kokkuhoidev võib külaelu olla ja kui palju inimesi kohale tuli. Korraldajate andmetel käis külapäeval üle 200 inimese. Esines ansambel Klubi, heisati küla lipp, avati pallimänguplats ning kohal olid Kaitseliit, Naiskodukaitse ja veel hulk teisi tegijaid. Üliäge üritus. Seltskond oli nii tore, et pärast ametliku osa lõppu jäin veel paariks tunniks jutustama korraldajatega. Juttu oleks jätkunud kauemakski, aga kurat – sääsed hakkasid meid juba elusalt metsa lohistama. Tuli putku panna.

Aga järgmiseks aastaks mõeldi tsillide peale. Challenge accepted ;)

RETSEPTID KAASA

Lisan siia mõlema ampsu retseptid. Kui kohapeal ei tulnud pähe retseptilehte kaasa haarata, saab need nüüd siit kätte. Head katsetamist!

Foto: erakogu.

Next
Next

WTF, miks mina? Minu teekond MasterChefi kohtunikuks